Tuesday, November 16, 2010

Sügisene metsalaager 2010 (3/3)

Nagu Madise jutust järeldada saab, oli tegu tõepoolest ühe vägagi tõsise üritusega ning "hardcore" oli selle iseloomustamiseks vägagi sobilik sõna. Kõige tõsisemalt võttis asja ette Madis, mainimata ei saa jätta ka Marekut, kes temaga pea poole sellel pikal rännakul kaasa tegi. Respect, kaasvõitlejad!
Niisiis oli metsa mineku alguseks plaanitud veidikene varasem aeg kui see tegelikult oli. Nimelt asusime me teele just siis kui päikesevalgus oli pea olematuks taandunud ning nähtavus metsa all praktiliselt puudus. Seetõttu sai kontaktide arvu ka mõnevõrra vähendatud- ohutus ennekõike!
Olin antud trassi mõne nädala eest läbinud, kuid seda valgel ajal, seetõttu olime me sunnitud juhinduma kompassist. Lõpptulemusena aga suurenes trassi pikkus pea ca. 2 korda. Igatahes laagriplatsile me kohale jõudsime ning seal me ka ööbisime. Loomulikult sai üles seatud ka lõke, kuigi antud olukorras see erilist eesmärki ei omanud, samas aitas see aga õige metsafiilingu kätte saada. Mõne aja möödudes oli ka metsa alt norskamist kuulda. Eks seda ikka sellest suurest väsimusest, mida möödasaadetud (vesine) jalutuskäik endaga kaasa tõi.
Hommikune "ajusse" sattumine tuli tõenäoliselt kõigile üllatusena, sest ega´s jahimehed kuskil ju oma plaane avalikult üles ei kuuluta. Õnneks sellest mingit probleemi ei tekkinud, ega saanudki kuna tegu oli riigimaaga. Jahimehed küsisid, et "Kas te olete partisanid?" ning "Kas te jahile ei jäägi?". Nagu Madis tagasiteel mainis, oli see tõenäoliselt vahva kogemus nii meile kui ka jahimeestele. Kuna mehed päris võõrad polnud siis poosetasime veidi ka nende masinate najal.
Väike ülesvõte Marekust:


Kokkuvõtteks ütleks nii:
Rada oli raske, VÄGA märg ning me tulime sellega suurepäraselt toime.
Väike ülesvõte sellest, mida meie saapad pidid taluma( üsna pehme ülesvõte võrreldes öösel kogetuga). Pildil Madis:Raskustest hoolimata, teinekordki!
Cheers.

Monday, November 15, 2010

Sunday, November 14, 2010

Sügisene metsalaager 2010 (1/3)

Teen siis jutuotsa lahti. Tegime väikse metsalaagri, mis kukkus täitsa mõnusalt välja. Laupäeva hommikul hakkasin Paidest 23kg seljas Marvi juurde liikuma. Mündi ringil ühines Marek, kes eelmisel õhtul oli pidu teinud ja öö peale jäänud. Umbes 7km pärast otsustasime suitsupausi teha ning ma suutsin kotil rihma klambri puruks tõmmata. Hea algus rännakule. Täpsustuseks, et tegu polnud mingi suvalise klambriga, vaid õlarihma omaga. Sõlm peale ja edasi. Peale pikka venimist jõudsime poolele teele, st Mareku juurde, kus tuli mingi tunnine paus. Edasi jätkasime juba mõlemad varustuses. Kella neljaks jõudsime lõpuks Marvi juurde, seljataga 30km. Väike tee ja varustuse sättimine, ühines Jüri ja seejärel neljakesi metsa. Pime oli juba. Tiku tõmbamine ning meie Marekuga olime ründav osapool. Viie mintsane edumaa ning lahingusse eesmärgiga sild ära võtta. Selle asemel, et otse peale minna, ületasime oja ning hiilisime vastasele seljataha. Sellegi poolest oli üllatusmoment nende poolt ning ma langesin. Tammusin eemale ning jälgisin/kuulasin lahingut. Silda ei õnnestunud hõivata. Jätkasime oma rännakut ning jõudsime lagendikule, mille keskele lõime püsti lipu, st toki valguspulgaga. Mina ja Jüri olime kaitses kummalgi pool lippu. Jüri sattus kontakti, mul tekkis hetkeline segadus, kuna ei saanud aru kes kuhu liikus. Marek oli Jüri eest/tagant/alt kus iganes mööda saanud. Õnneks jooksis ta ka äratuntavalt lipu peale ning sealt ka mu esimene kill. Mõni hetk hiljem sai Jüri Marvi maha. Kuna antud platsil oli päris huvitav lahing, otsustasime seda korrata. Seekord valisime Jüriga teise taktika, tõmbasime seljakotid ette ning jäime võrdlemisi lipu juurde varitsema. Katsime kumbi külgi, kuna ma ei uskunud, et vastane otse peale tuleb. Vale arvestus, suitsugranaat lendas keskelt peale, jäin ootama kuniks lipuke liikuma hakkas ning avasin tule, Marek maas. Kasutasin ära veel õhus olevat suitsu ning liikusin eemale. Mingil põhjusel lõi Marv lambi põlema, arvan et Jüri suunal ning reetis oma asukoha, valang ja mäng läbi. Viimane kord vahetasime osapooli. Liikusime Jüriga otse lipu suunas lagendikule ning seejärel valgustasin lipu ümbruse läbi, tundus tühi. Lamp kustu ja pimeduses vaikselt lipu suunas. Poolel teel jooksime tormi. Olin lipule võrdlemisi lähedal kui Marek karjus midagi ning avati tuli, viskasin kohe pikali. Marv lõi jälle lambi põlema ning tõmbas Jüri maha, tegu ei jäänud vastuseta. Edasi tegin mõned mingeid kahtlaseid paari meetriseid hüppe moodi asju, kuni jäänud oli paar meetrit lipuni. Kargasin püsti haarasin lipu ja jooksin kuidas jalad võtsid. Sain tulema. Nüüd hakkas õhtu kõige ulmelisem osa. Kuna enamus ajast olin rear end charlie siis ei oska kommenteerida marsruudi valikut, kuid kindel on see, et mingi hetk olime rabas ning hüppasime mätastel millel kasvasid puud, vett oli rõvedalt palju. Peale pikka edasi-tagasi tõmblemist leidsime lõpuks kindla sihi, mida mööda laagri platsi suunas liikuda/ujuda. Lõke, söök ja magama vihmasabina saatel. Öösel, millalgi vastu hommikut tõmbas taeva selgeks, ärkasin kuna hakkas jahe, piilusin magamiskotist välja, kas hakkab juba valgeks minema aga vastu vaatasid ainult tähed. Teist korda ärgates oli väljas juba valge. Ronisin magamiskotist välja ning ootasin teiste ärkamist. Hommikusöök ja pakkimine, järsku mingi haukumine ja koerakari paneb samast kõrvalt mööda, jaht. Rabame taskust välja killrag'id ja panime pähe, reaalselt kuuli saada küll ei tahaks. Kiirelt asjad kokku ja metsast välja. Sihil seisavad jahimehed relvad käes, kõnnime nende tagant mööda, üle heinamaa tagasi Marvi juurde. Mõni minut enne 11st asun teele. Kogu rännaku jooksul tegin kaks pausi kokku 15min ning Paidesse jõudsin 4,5h hiljem, ehk siis pool neli (a.k.a. jõudsin autole). Lõpetuseks tahaks Marvi tänada, et viitsisid korraldada. Lisaks tahaksin ma tänusõnad saata ka neile kahele autojuhile, kes mind Paidesse ära tahtsid viia ning sellele vahvale vanale seal Mäeküla motisirgete lõpus, kes mu veevarusid täiendas ja õuna ka juurde viskas. Jään ootama järgmist metsamöllu!